Özet:

Kui keeleliste osaoskuste õpetamine võõrkeeletunnis tavaliselt probleeme ei valmista, siis õpetajatele teeb muret õpilaste vähene suhtlusvalmidus. Probleemi aitavad vähendada suhtlussõbralik ja õppijaid motiveeriv keskkond, samuti loovust nõudvad õppijakesksed ning sihtkeele kultuuriruumi vastu huvi tekitavad ülesanded. Seda võimaldab simulatsioon fiktiivse identiteedi kasutamisega. Siinse sekkumisuuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas toetab fiktiivse identiteedi kui keeleõppemeetodi kasutamine üliõpilaste suhtlusvalmidust saksa keeles rääkimisel. Tulemustest järeldub, et meetod toetab üliõpilaste suhtlusvalmidust vaid osaliselt. Positiivsete külgedena märgiti, et fiktiivne identiteet aitab olla rohkem avatum ja spontaansem oma tegelaskujust rääkimisel. Ühtlasi paneb see otsima uusi väljendeid ja sõnu ning kiirendab sisseelamist saksakeelsesse maailma. Samas võivad selle meetodi ülesanded põhjustada rahulolematust. Osa üliõpilasi arvas, et ilma fiktiivse identiteedita oleksid nad tundides suhelnud sama palju. Negatiivset mõju avaldavate teguritena nimetati segadust erinevate identiteetide kasutamisel ja vähest huvi uue tegelaskuju väljamõtlemisel. Meetodis nähti eelkõige võimalust, kuidas keeleoskust aktiivselt arendada.

Anahtar Kelimeler: