Abstract:

Varakult haridussüsteemist lahkunud noorte puhul on tegemist õpinguid mittejätkavate 18–24aastaste noortega, kellel on põhiharidus või sellest madalam haridustase. Kuigi nende hulk Eestis näitab viimasel kümnendil vähenemistendentsi, on varakult haridussüsteemist lahkunud noori jätkuvalt liiga palju. Nende osakaal Eestis on ka vähenenud aeglasemalt kui enamikus teistes Euroopa Liidu (EL) riikides. Artikli eesmärk on anda ülevaade varakult haridussüsteemist lahkumise trendidest Eestis ajavahemikul 2000–2015 ja kirjeldada haridustee katkestamise peamisi mõjureid ning ennetus-, sekkumis- ja tagasitoomismeetmeid. Andmete metaanalüüs tugineb nii Eesti ja ELi statistikaameti (Eurostati) tööjõu-uuringute andmetele kui ka Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS) ning Eesti statistikaameti andmebaasidele. Tulemused näitavad, et Eestis on varakult haridussüsteemist lahkunud isikute seas suur noormeeste osakaal ning peamisteks haridustee katkestamise riskiteguriteks võib pidada nii maa-asulas elamist kui ka muu riigi kodakondsuse omamist. Lisaks ilmneb, et põhiharidusega või sellest madalama haridusega piirdunud 18–24aastased noored elavad võrreldes oma eakaaslastega, kellel on kõrgem haridustase, suuremas sotsiaalse tõrjutuse või vaesusohus, kogevad enam suhtelist ja absoluutset vaesust ning materiaalset ilmajäetust ja osalevad vähem tööturul. Samuti selgub artiklist, et kuigi Eestis ei ole varakult haridussüsteemist lahkunud noorte sihtrühmale välja töötatud eriprogramme, on nii riikliku, kohaliku omavalitsuse kui ka kooli tasandil olemas üleüldisi meetmeid ja teenuseid, mida kasutatakse haridustee katkestamise ohus õpilaste aitamiseks.

Keywords: