Abstract:

Loovust on hakatud pidama riikide majanduskasvu võtmeteguriks, mis tagab ühiskonnas toimetuleku ja mille abil tagatakse isiklik või ühiskondlik heaolu. Seda silmas pidades on mõistlik süveneda loovuse käsitusse ja praktilisse olemusse ning uurida nende seostamise võimalusi hariduse kontekstis. Olukord koolides on mahukate uurimistulemuste põhjal koolivälise tegelikkusega teravas vastuolus, sest vähe võetakse arvesse inimeste loomingulisust ja suurt kujutlusvõimet tähenduste loomisel, mille üks väljendusvorme on remiksimine. Artikli eesmärk on anda ülevaade olemasolevatest ingliskeelsetest uurimustest, milles käsitletakse digitaalset remiksimist ja kirjaoskust, ning selgitada välja mustrid, mis näitavad, kuidas tavalised inimesed on ennast loominguliselt väljendanud. Analüütilise ülevaate koostamisel uuriti viimase kahe kümnendi jooksul inglise keeles ilmunud empiirilisi publikatsioone ning koostati ülevaade avaldatud teadusartiklitest koolivälise remiksimise ja kirjaoskuse kohta. Uurimise käigus selgitati välja need loominguliste püüdluste ja tähenduste loomise viisid, millest koolipedagoogika saaks midagi kasulikku õppida. Ühtlasi vaadeldi, kuidas digitaalset remiksimist ja kirjaoskust on uuritud. Kõigis 36 analüüsitud uurimuses rõhutati, et lähenemine loovusele kui sügavalt sotsiaalsele nähtusele aitab vastu seista kasulikkust taga ajavatele lähenemisviisidele. Uurimustes vaatluse all olnud remiksitud tööd näitavad teadlikku loovuse arendamise püüdlust, mis võib aidata inimestel loominguliselt hakkama saada või reageerida kiiretele muutustele ning ühiskondlikele, riiklikele ja keskkondlikele probleemidele praegu ja tulevikus, luues ja säilitades samal ajal suhteid suurte vahemaade ja erinevuste kiuste. 

Keywords: